Üks mõnust tööpäev läbi jälle.

Alustasin hommikut kerge kohvi ja võileibadega.
Hommiku rutiin tehtud vaatasin oma raamatu virna üle, järele oli jäänud vaid üks raamat, eelmine kord võetutest.

Haarasin Ain Saare "Aktsioonide aja" kätte ja hakkasin lugema,
esialgu mingeid erilisi tundeid ta minust ei tekitanud, aga olin langenud oma enese eelarvamuse kätte, nimelt paar päeva varem kui seda lugeda püüdsin, suutsin silmata ainult mõnda sõna ja need ei vaimustanud mind, ei ajanud lugemis isu peale.

Eile oli see päev kui võtsin raamatu üksipulki läbi ja see kirjutis jättis jälje.
Peale raamatu lugemist olin rõõmus, et Eestis oli ja on selliseid inimesi, kes teevad oma asja ja ei lase teistel ennast sellest häirida.

Peale seda viisin raamatud raamatukokku tagasi ja võtsin välja "Psühholoogia alused", mida väikest viisi sirvima hakkasin, seejärel tuli meelde raamatukogus nähtud testide kogumik oma võimekuse testide kohta, läksin võtsin ka selle välja ja hakkasin enda võimeid arendama.

Öö möödus rahulikult, ilma kärata, vaatasin ühe filmi ja paar seeriat "Family guy"-d.

Hommikul tunnike enne töö lõppu võtsin tänase Postimehe ja lugesin sealt arvamus artiklid läbi.
Kahel leheküljel palju sõnu, aga sõnade taga tegusid peidus vähe, lihtsalt sõnad sõnad sõnad, mis on liialt mitmeti mõistetavad ja üldiselt ka minu jaoks täiesti mitte-midagi ütlevad.
Küll jäin rohkem mõtlema Linnar Priimäe arvamusele prioriteetidest, millest hiljem kavatsen ka enda arvamuse kirjutada selle artikli kohta, eeldusel et ma üles leian selle ja uuesti seda lugeda saan.
Mis mind kummitama jäi oli huvitav hoiak ning sõna - Lihtinimene, just nimelt suure algus tähega, sest artiklist leidsin, et hr. Priimägi ei olegi Lihtinimene, kas mina olen? Kes on?
Jäi mulje, et sellel loomal - Lihtinimesel, ei ole prioriteete vaid on probleemid ja poliitikud on sealjuures väga tublid inimesed, kes Lihtinimesel aitavad [ning ka peavad(!)] prioriteedi paika panema. Arvestades praegust olukorda ühiskonnas ning paljude poliitikute naiivset pilti sellest ühiskonnast [just, minu jaoks fakt/tõestus, Lihtinimene(1.) ja probleemid [aga mitte prioriteedid](2.)] tõestavad seda, et hr. Poliitik, ei saa loomakese Lihtinimese prioriteeti paika panna.
Üldiselt on mul plaanis sellest teha pikem kokkuvõte, aga praegu küsin lihtsalt, kes on Lihtinimene?
Ma arvan, et siin kohal oleks ikkagi paslik mainida, hr. Priimäe soosingut ühele poliitilisele erakonnale ja mitte-soosingut teisel ning et poliitilise võitluse taustal üritada petta loomakest Lihtinimest ei ole siin kohal paslik, veelgi enam ei meeldi mulle, et selliseid artikleid avaldatakse päevalehes, aga mitte erakonna sisekandjal või antud inimese blogi-arvamus leheküljel.
Tahan lisada, et ma ei soosi ei ühte, ega teist erakonda. Erakonna all mõtlen üldistavat tähendust.

Jah, ja muidu võtaks eesti keele grammatika tunde kellegi käest.

Päevake

Istusin kell 9.00 maha ja nautisin hommiku kohvi,
päev oli ees ja sirvisin hommikust ajalehte.

Leht läbi ja lõhki loetud ning ebahuvitavad teemad üle vaadatud silmadega, vaatasin kella ja hakkas liginema 10-le, selge aeg suitsu teha ja nii ma tegingi.

Edasi võtsin ette Tarmolt laenuks saadud raamatu - Olavi Ruitlane "Naine".
Kell tiksus ja tiksus, raamat oli huvitav ja saigi vahepeal söömas käidud,
kell sai pool 3 ja raamat sai läbi koos sellega.
Huvitavalt kirjutatud raamat, mõnusa huumori, iroonia, sarkasmi ning kõikide muude keeruliste sõnadega iseloomustatav. Palju olen kuulnud kriitikat, et Naine on seal maha tehtud ja Mees on ilmanaba. Lugesin ka kunagi Postimehest erinevaid arvamusi seda ühiskonda puudutaval raskel teemal, kes siis on Mees ja kes Naine ja kus nad paiknema peaks ühiskonna hierarhia redelil. Huvitaval kombel räägiti ka just sellest raamatust ja võrreldi, siis seda raamatut kõigega, millest võiks välja lugeda, et järjekordselt on raisatud palju trükimusta - aga eks haige näitab ikka sinna kust valutab ja kes seda teemat kardab, eks see lugesgi raamatust välja ainult seda, kuidas mees viina joob ja Naist petab [naised] ja kuidas naine ainult tänitab ja muuks ei kõlba kui raha väljaveoks [mehed].
Minu jaoks oli raamat tähtsal kohal suhtes, seal oli, minu arust, väga tähtsal kohal mõlema isiksuse naiivne maailmapilt ja kõik lihtsalt sellest, et ei oska inimesed omavahel rääkida, ausalt ja tingimuste vabalt.

Kella poole 3 ajal helistasin ja palusin, et keegi mind korraks asendaks kui aega saab, käisin raamatukogus ja leidsin endale 3 raamatut:
1. Olavi Ruitlane "Kroonu"
2. Sergo Selder "Ajateenija tasuta kiri"
3. Ain Saar "Aktsioonide aeg"

Valisin lugemiseks "Kroonu" - mis üllataval kombel, umbes kella 8ks juba läbi loetud oli ja elamus samamoodi kordumatu - täpselt see mida praegu vajasin, nalja ja ulmelisi lugusid, vene kroonust.

9 ajal võtsin siis ette "Ajateenija tasuta kiri" - mille autor, teenis aega 2000. aastal. Üllatavalt palju ära tundmis rõõmu oli selles raamatus, aga tahest tahtmata tuli järeldada, et 8 aastat hiljem [kui mina ajateenistuses viibisin] polnud nagu välja palju muutunud - just nimelt seal maal, et ajateenija ei saa alguses ikkagi muffigi aru, miks või kus ta on.

Nüüd tiksub kell pool 2 ja mul aeg paariks tunniks magama heita.

Tänan kõiki ja kõike!

Te kõik olete erilised.

WBCOOP @ PokerStars

I have registered to play in the PokerStars World Blogger Championship of Online Poker! The WBCOOP is a free online Poker tournament open to all Bloggers, so register on WBCOOP to play.

Registration code: 159843

Üks kõiksus

Üks kõiksus

Mõne elu sisse mahub päris mitu elu
kuid mõni omagi ei oska elada
ja pildialbumisse mahub kogu minu elu
kuid mõnes pildis siiski julgen kahelda

ma mõistsin miskit täitsa mõistlikku
et mediteerima ei peagi kui ei taha
ei peagi paastu ega söögipalvet pidama
ja kui sa soovid siis võid saata kõik sa aia taha

üks kõiksus
kõikide ja kõige vahel
üks kõiksus
on see koht, kus elame
üks kõiksus
on mul ausalt sinu suhtes

ja ma loodan et ka sinul on täitsa ükskõik
kes ma olen või mis ma elus teen
ja kui vahel eksin, siis pea meeles sõber – ka mina olen alles teel

kuid ma kuulsin täna miskit enne kuulmatut –
et elada ei saagi kui ei taha
ja kui ma ühe olen kõige sisse ära kaotand, tean kõik on alles veel

Indigolapsed - Üks kõiksus

Mõtlesin, et paneks kirja midagi. Paningi. Kõik, mis öelda tahtsin.
Võib-olla isegi natuke rohkem, aga kas sel on tähtsust?

Millel on tähtsus? Mitte millelgi?
Kas pikim või kõige targem lause maailmas võib anda inglise keelse "sõna"/tähe mõtet edasi nii nagu see seda see täht teeb?

Inglise keeles on üks imepärane sõna, mis paneb aluse kõigele.
"I" ehk Mina.

Stsenaarium.

Kohtan pubis kenat neidu.
Räägin juttu ja muidu, tantsin,

Küsin kontakti,
vastus:
Minu kontakt on orkutis!

Ütlen, ok?

Nii tulen Tarmoga koju,
leidsin orkuti,
aga mitte, neiu.

Võib-olla oli lund liiga palju.

Pole aega

Vot mis leidsin.

http://www.youtube.com/watch?v=k7t17_DzXH4

Ilus see Isamaa pale.

Ilus on ikkagi isamaa pale,
kui sellelt pühkida kõik, mis on vale.
Valet me tunneme, tõesti kõik teame,
ent kas just meie need pühkima peame?



Aga kes siis pühib kui meie ei pühi?


Tuleks võtta see tuletungal,
mille Tuglas on pillanud peost.
Mitte kohkuda vaenlaste hulgast,
mitte ehmuda sõnnikuveost.

Ma armastan Eestimaad.
Ma hoolin meie Maast.

Ja ma soovin, et see valetamine,
rassimine,
raha orjamine,
lõppeks.

Austage inimest, kes on teie kõrval,
teie ees,
teie taga,

Ei ole vajadust.

2010

Kena uut aastat teile kõigile! =)

Eesti Blogijate Pokkeriturniir

Osalen Triobetis 22.detsembril toimuval blogijate pokkeriturniiril.

Rohkem infot: http://ee.pokernews.com

Mis on Aeg?

Tekkisid siin mõtted, kuidas seostada Aega millegagi või kellegagi.

Viimasel ajal olen uurinud palju vaimset kirjandust ja praktikaid ning tutvunud igasuguste inimestega, kes väidavad, et Aega iseenesest ei olegi olemas. Küll aga jõudsin järeldusele, et Aeg on mingi energia, mis on alati millegi alguseks, sellepärast, ei olegi Ajal mingit mõju selliselt, kui suur ta on või kui palju "aega" on millestki möödas, energiahulk mis anti mingiks tegevuseks, on hetkel - kus aja võib arvestada 0-iks, sama.

Kasutasin mõttes klassikalise füüsika (kuna kvantfüüsikast ma midagi ei tea) kahte energia liiki, potentsiaalne energia ja kineetiline energia.
Nii palju uurisin internetist, et kineetiline energia on energia mis on tingitud liikumisest teiste kehade suhtest ning potentsiaalne energia on energia mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes.
Siin kohal tuli meelde põhikooli füüsika põhi tõde, kui kivi on maapinnal on tal potentsiaalne energia ning kui kivi visata õhku, muutub energia kineetiliseks, sama muutub kivi langemisel, hetkel mil ta "hakkab" tagasi langema maa gravitatsiooni mõjul on tal potentsiaalne energia.

Ehk aega kui 0-i ehk olematut jõudu kirjeldades nende vaimsete inimeste poolt, lähtuvad nad minu mõistes sellest, et aega ei saa tajuda põhimõtteliselt, kuna kõik on suhteline ja omavahel liikumises, seega on aeg alati 0, aga väga tohutu energiaga, energiaga mis on kõige liikuma panevaks jõuks.

Kui vaadelda liikuvat punkti mingil hetkel, kus tema aeg on 0, aga ta on alustanud juba oma "teekonda" on tal sellest punktis ju maksimaalne energia, järgmises punktis järgmine.

Ühe-kahe-kolmesõnaga, väidan selle teksti põhjal, et Aeg on Allikas.


Huvitav oleks kuulata Teie arvamust antud teooria suhtes.

Päikest,
Siim.

Kuula Vaata Märka !

Ei me ette tea,
mis elu meil tuua võib.
Kuid ometi see mis peab,
tuleb kindlalt kõik!


„Tere tulemast meie armsasse elamisse, kodu paika, meie enda hubasesse korterisse!“
Ma ei oskanud midagi esialgu öelda, asutusin edasi, koridor tundus kuidagi kitsas, aga eks hubasus ja kõik muu selline ongi suhteline, arutlesin endamisi, peas ikka see sama naeratav ja lahke nägu. Minule meeldib ikkagi avar koridor, kus külaliste kingad ei ole kuhjatud üksteise peale ja see ei riku valgeid jalatseid, mis ilmselgelt antud olukorras oli siiski üleliialdatud, vaevalt, et tal siin nii palju külalisi käib.

„Olen ... “ hakkasin lausuma, olles enda järel ilusasti ukse sulgenud. „Jah jah, olge nüüd rahulik“ „Võtke jalatsid jalatsid jalast ja astuge palun edasi, mul valmis just tee ja moosisaiadki valmis tehtud, tulge edasi, toas räägime täpsemalt.“
No mida kuradit! Mis see nüüd siis on. Astusin tasasel sammul edasi, elutuba oli juba märksa huvitavam. Väljas oli pime juba, kuigi kell oli alles pool 6, ning tuba täitis ühtlane oranzikas valgus, tavalises ahjus prõksusid põlevad puud, mis andsid sellele valgusele omamoodi võlu. Kõikjal olid elus lilled, tähendab, mitte kõikjal, vaid ainult nii see mulle tundus, need oli kunstiliselt paigutatud ja lisasid toale omamoodi hõngu. Sain koridori kitsikusest aru, ega siia ei maksagi tuua palju inimesi, rikub ära selle võluva aura. Mõtlesin oma edasise strateegia peale, kuna selliseid kliente pole mul varem olnud, hea küll, võtsin vabavoliliselt istet.

Ta ilmus uuesti samast uksest kust ma just sisse olin astunud. „Ah, väga tore, ei pidanudki teile istet pakkuma“ Ta valas mulle tee tassi ning ulatas suhkru, lisasin teele paar lusikat suhkrut ja segasin selle. Silmanurgast nägin, kuidas ta oli ilmselt seda sama teinud, sest ka tema tass saatis lambaid karjamaale. Otsustasin, et nüüd on kõige parem hetk ning alustasin (otsustasin kasutada natukene teistsugust strateegiat):
„Teil on siin nii ilus ja puhas. Kuidas teile ...“ ja jäin pooleli taaskord.
„Ka minu kadunud mees, rahu tema põrmule, tegi selle kohta pidevalt märkusi, et küll ma ikka oskan kõik toad ilusaks ja puhtaks muuta. Teate meil oli mitmeid elukohti ja me olime kõikjal rahul.“ Ta rüüpas teed ja pakkus mulle moosi saia „Palun, maasikamoosiga, röstitud sai, teate, juttude järgi söövad inglased moosisaia röstitult ja joovad teed mitmeid kordi päevas. Eriti hull olevat asi olnud sõjaajal, kui nooblid perenaised ei oskanudki muud süüa valmistada, sest teadagi olid kõik madalama seisuse teenijad rindel ning hoolitsesid meeste haavade eest. Ajapikku muidugi saadi hakkama ka teistsuguste toitudega, aga sõjaalguses oli nad kõik moosipurgi näoga.“ Ta naeris ennast unustavalt.

Selge, alustan uuesti: „ Vabandage, aga kuidas teile meeldiks siin hoida seda puhtust väga kerge vaevaga?“ Sain lause lõpetatud! Karjusin hinges, ma olin saavutanud edu!
Esialgu ta vaatas mind, ta oli mõttes, kuid lausus siis. „Miks te arvate, et ma näen vaeva selle korteri koristamisega? See on ju nauding!“
„Jah, aga mõelge, kui te saaksite selle toa teha korda, palju kiiremini, teil jääb aega teiste asjade jaoks!“ Nüüd tundsin kuidas ma voolan tagasi oma tavapärasesse olukorda, hakkasin juba kotis sobrama, et teha demonstratsioon esinemine.

Mul on ilusad juuksed

Täidame meie riigi eelarve ametnikega, kellel on sulepeas kõige rohkem tinti.
Näitame kuidas me rahvast hoolime ja koondame kõik töötajad, kes aitavad rahvast.
Üheltpoolt on see hea valik, siis saab iga inimene, kes mingeid valikuid teeb õige palga, sest pole kedagi kes teda aitaks.
Nii ühepoolne see ongi.

Tahan veel nii palju öelda, aga hoian selle valitsuse valimiste jaoks, sest mina olen järgmine peaminister, keda eestil vaja on!

Südame tarkuse päevad!

Huvi on? Miks mitte?!

Pealehakkamist, tahet ja jalgu vaja.

http://www.blooming-reality.org

Sünnipäeva kink, indigolapsed

Käisin indigolaste kontserdil ja sain väga imetoreda seikluse osaliseks.
Tänan selle toreda sünnipäeva kingi eest.
Sellist asja on kontserdil harva, et ka viimase noodi laulust naudid sa lõpuni ja ta lõppeb just õigel hetkel.

Mõtlesin siin endamisi, et kuidas eristada alateadvuse ja teadliku meele suhtlemist endas.
Enda puhul jõudsin järeldusele, et alateadlik meel, pakub sulle mõtteid, mida sa oled mõelnud ning tuletab sulle meelde, sellised muster mõtted. Mis tihti peale küll vajaksid muutmist, aga kui tähelepanelikult ennast kuulata, siis saab sellega hakkama. Samuti on alateadvusel ilus komme visualiseerida mingit tulevat hetke või olnud hetke ning koostöös teadliku meelega saab seda analüüsida ning sellest õppida.

Teadlik meel see vastu pakub sulle alati, eranditult, midagi uut ja huvitavat. Olgu see siis mingi lahenduskäik, vastus mõnele küsimusele või lihtsalt midagi mida sa märkasid esimest korda ning huvitusid sellest.

Siit tulebki alateadliku ja teadliku meele koostöö tähtsus. Teadlik meel märkab ning alateadvus salvestab ning alati kui sul on vaja midagi alateadlik meel söödab selle ette ning teadliku meelega sa läbistad analüüsi.

Muidugi on õhk õrn piir nende kahe "asja" vahel, mis sinus elavad, aga kui neile piisavalt tähelepanu pöörata, on tulemus imeline.

Teha

Mõtlesin välja kuidas asjad tehtud saab:

kui ma alustan midagi ja üldse seda teha ei taha, siis teen paar minutit ja lähen võtan mingi teise tegevuse mida teha ei taha, teen seda paar minutit ja nii edasi,
vahelduseks teen ka paar minutit seda mida teha tahan, aga palju rohkem valikulikulisemalt kui seda mida teha ei taha.


diil

._,

Vaatasin, et pole kaua miskit postinud.
Suvi läbi ja mul hakkab 1 septembrist puhkus jälle, eks saabki kooli asjad korda aetud.

Palju asju endale selgeks ka teinud siin viimase paari nädalaga.
Eks see protsess hakkas varem pihta, aga kohale jõudis nüüd.
Tee siis selgeks, kas teed või ei tee.

Päikest,
Siim!

Tere

Ujumas

Ja peale ujumist: