Päevake

Istusin kell 9.00 maha ja nautisin hommiku kohvi,
päev oli ees ja sirvisin hommikust ajalehte.

Leht läbi ja lõhki loetud ning ebahuvitavad teemad üle vaadatud silmadega, vaatasin kella ja hakkas liginema 10-le, selge aeg suitsu teha ja nii ma tegingi.

Edasi võtsin ette Tarmolt laenuks saadud raamatu - Olavi Ruitlane "Naine".
Kell tiksus ja tiksus, raamat oli huvitav ja saigi vahepeal söömas käidud,
kell sai pool 3 ja raamat sai läbi koos sellega.
Huvitavalt kirjutatud raamat, mõnusa huumori, iroonia, sarkasmi ning kõikide muude keeruliste sõnadega iseloomustatav. Palju olen kuulnud kriitikat, et Naine on seal maha tehtud ja Mees on ilmanaba. Lugesin ka kunagi Postimehest erinevaid arvamusi seda ühiskonda puudutaval raskel teemal, kes siis on Mees ja kes Naine ja kus nad paiknema peaks ühiskonna hierarhia redelil. Huvitaval kombel räägiti ka just sellest raamatust ja võrreldi, siis seda raamatut kõigega, millest võiks välja lugeda, et järjekordselt on raisatud palju trükimusta - aga eks haige näitab ikka sinna kust valutab ja kes seda teemat kardab, eks see lugesgi raamatust välja ainult seda, kuidas mees viina joob ja Naist petab [naised] ja kuidas naine ainult tänitab ja muuks ei kõlba kui raha väljaveoks [mehed].
Minu jaoks oli raamat tähtsal kohal suhtes, seal oli, minu arust, väga tähtsal kohal mõlema isiksuse naiivne maailmapilt ja kõik lihtsalt sellest, et ei oska inimesed omavahel rääkida, ausalt ja tingimuste vabalt.

Kella poole 3 ajal helistasin ja palusin, et keegi mind korraks asendaks kui aega saab, käisin raamatukogus ja leidsin endale 3 raamatut:
1. Olavi Ruitlane "Kroonu"
2. Sergo Selder "Ajateenija tasuta kiri"
3. Ain Saar "Aktsioonide aeg"

Valisin lugemiseks "Kroonu" - mis üllataval kombel, umbes kella 8ks juba läbi loetud oli ja elamus samamoodi kordumatu - täpselt see mida praegu vajasin, nalja ja ulmelisi lugusid, vene kroonust.

9 ajal võtsin siis ette "Ajateenija tasuta kiri" - mille autor, teenis aega 2000. aastal. Üllatavalt palju ära tundmis rõõmu oli selles raamatus, aga tahest tahtmata tuli järeldada, et 8 aastat hiljem [kui mina ajateenistuses viibisin] polnud nagu välja palju muutunud - just nimelt seal maal, et ajateenija ei saa alguses ikkagi muffigi aru, miks või kus ta on.

Nüüd tiksub kell pool 2 ja mul aeg paariks tunniks magama heita.

Tänan kõiki ja kõike!