Üks mõnust tööpäev läbi jälle.

Alustasin hommikut kerge kohvi ja võileibadega.
Hommiku rutiin tehtud vaatasin oma raamatu virna üle, järele oli jäänud vaid üks raamat, eelmine kord võetutest.

Haarasin Ain Saare "Aktsioonide aja" kätte ja hakkasin lugema,
esialgu mingeid erilisi tundeid ta minust ei tekitanud, aga olin langenud oma enese eelarvamuse kätte, nimelt paar päeva varem kui seda lugeda püüdsin, suutsin silmata ainult mõnda sõna ja need ei vaimustanud mind, ei ajanud lugemis isu peale.

Eile oli see päev kui võtsin raamatu üksipulki läbi ja see kirjutis jättis jälje.
Peale raamatu lugemist olin rõõmus, et Eestis oli ja on selliseid inimesi, kes teevad oma asja ja ei lase teistel ennast sellest häirida.

Peale seda viisin raamatud raamatukokku tagasi ja võtsin välja "Psühholoogia alused", mida väikest viisi sirvima hakkasin, seejärel tuli meelde raamatukogus nähtud testide kogumik oma võimekuse testide kohta, läksin võtsin ka selle välja ja hakkasin enda võimeid arendama.

Öö möödus rahulikult, ilma kärata, vaatasin ühe filmi ja paar seeriat "Family guy"-d.

Hommikul tunnike enne töö lõppu võtsin tänase Postimehe ja lugesin sealt arvamus artiklid läbi.
Kahel leheküljel palju sõnu, aga sõnade taga tegusid peidus vähe, lihtsalt sõnad sõnad sõnad, mis on liialt mitmeti mõistetavad ja üldiselt ka minu jaoks täiesti mitte-midagi ütlevad.
Küll jäin rohkem mõtlema Linnar Priimäe arvamusele prioriteetidest, millest hiljem kavatsen ka enda arvamuse kirjutada selle artikli kohta, eeldusel et ma üles leian selle ja uuesti seda lugeda saan.
Mis mind kummitama jäi oli huvitav hoiak ning sõna - Lihtinimene, just nimelt suure algus tähega, sest artiklist leidsin, et hr. Priimägi ei olegi Lihtinimene, kas mina olen? Kes on?
Jäi mulje, et sellel loomal - Lihtinimesel, ei ole prioriteete vaid on probleemid ja poliitikud on sealjuures väga tublid inimesed, kes Lihtinimesel aitavad [ning ka peavad(!)] prioriteedi paika panema. Arvestades praegust olukorda ühiskonnas ning paljude poliitikute naiivset pilti sellest ühiskonnast [just, minu jaoks fakt/tõestus, Lihtinimene(1.) ja probleemid [aga mitte prioriteedid](2.)] tõestavad seda, et hr. Poliitik, ei saa loomakese Lihtinimese prioriteeti paika panna.
Üldiselt on mul plaanis sellest teha pikem kokkuvõte, aga praegu küsin lihtsalt, kes on Lihtinimene?
Ma arvan, et siin kohal oleks ikkagi paslik mainida, hr. Priimäe soosingut ühele poliitilisele erakonnale ja mitte-soosingut teisel ning et poliitilise võitluse taustal üritada petta loomakest Lihtinimest ei ole siin kohal paslik, veelgi enam ei meeldi mulle, et selliseid artikleid avaldatakse päevalehes, aga mitte erakonna sisekandjal või antud inimese blogi-arvamus leheküljel.
Tahan lisada, et ma ei soosi ei ühte, ega teist erakonda. Erakonna all mõtlen üldistavat tähendust.

Jah, ja muidu võtaks eesti keele grammatika tunde kellegi käest.