laupäev, veebruar 27, 2010

Mis asi on sõltuvus-suhe?

Sõltuvus-suhe tekib inimeste vahel, kes arvavad, et mõnda asja ei pea välja ütlema, mis sa mõtled.

Ühesõnaga, kui sa ootad inimeselt midagi ja seda konkreetselt ei ütle, arvestades teise inimese maailmapilti, siis oled sa sõltuvus-suhtes.

kolmapäev, veebruar 24, 2010

President Ilves!

Härra president.

Tänan meeldejääva kõne eest.
Parim kõne, mis ma siiani kuulnud olen.

Palun kutsuge mind järgmise aasta vastuvõtule.

Ette tänades,
Eesti kodanik Siim Kallari.

teisipäev, veebruar 23, 2010

Kalli-kalli

Ei kallist küll paremat kinki ma tea,
selle kaudu saan öelda: sust' hoolin ma!
Neid käsi enda ümber tundes ma tean
kalli korda võib saata nii mõndagi head.

Kalli toob soojust ja kindlust ja rahu,
lohutab hinge, ajab mured kõik sohu;
Jagab armastust neile, kes kõige kallimad,
kelledest eales me ei soovi lahkuda .

Kalli on parim viis ütlemaks: "TERE!"
või "KOHTUME TAAS!" kui sead minekule;
Ta jalul meid hoiab, kui kõigub maapind,
toob naeratuse suule, kui pisarais silm.

Kalliks pole tarvis põhjust uut,
seda igatsevad kõik - olgu väike või suur;
Kallist rõõmu võib tunda nii vana kui noor,
sest kalli on kui tordil olev vahukoor.

Lisaks kogu oma täiusele üks asi on veel:
see tasuta on ja nii rõõmsaks meid teeb;
Me üksteist üsna tihti kallistama peaks,
sest kallist pole paremat ilma peal!

Siit aga üks arvuti kallistus SULLE
sel lihtsal põhjusel, et...OLED ARMAS MULLE!!!

Autor teadmata

neljapäev, veebruar 18, 2010

Aja, vaim.

Yeah, ajastu vaim,

aga mis pöörde lõpp oli zeitgestil,

lihtsalt selline, mõnus.

Äitähh!

pühapäev, veebruar 14, 2010

Ei inämp arvo saa, kiä kotton and käia not!

käisin peol eile ja neidudega kellega juttu tegin,
tundusid kõik, nii kahtlased,
ei huvitanud neid, mina, ei alkohol,
lihtsalt,

bla bla bla bla bla
bla bla bla bla bla

oleks siis veel vingunud kui halb elu oli või nii,
aga ei, mingi lihtsalt ringi hõljumine,

ei mina aru saa

nagu mingi silmad kinni hõljumine käiks

rääkisin mingi parteilasega eile,
annab aimu, et tüüp on teadmistega inimene,
silmad kingi
kõrvad paska täis
ja tõi naise ilusasse kohta nimega zavood
kus lasi 4-l teisel tüübil naise vallutada
ja naisel ei olnud selle vastu midagi


nagu mingi
multifilmis elaks

teisipäev, veebruar 09, 2010

Üks mõnust tööpäev läbi jälle.

Alustasin hommikut kerge kohvi ja võileibadega.
Hommiku rutiin tehtud vaatasin oma raamatu virna üle, järele oli jäänud vaid üks raamat, eelmine kord võetutest.

Haarasin Ain Saare "Aktsioonide aja" kätte ja hakkasin lugema,
esialgu mingeid erilisi tundeid ta minust ei tekitanud, aga olin langenud oma enese eelarvamuse kätte, nimelt paar päeva varem kui seda lugeda püüdsin, suutsin silmata ainult mõnda sõna ja need ei vaimustanud mind, ei ajanud lugemis isu peale.

Eile oli see päev kui võtsin raamatu üksipulki läbi ja see kirjutis jättis jälje.
Peale raamatu lugemist olin rõõmus, et Eestis oli ja on selliseid inimesi, kes teevad oma asja ja ei lase teistel ennast sellest häirida.

Peale seda viisin raamatud raamatukokku tagasi ja võtsin välja "Psühholoogia alused", mida väikest viisi sirvima hakkasin, seejärel tuli meelde raamatukogus nähtud testide kogumik oma võimekuse testide kohta, läksin võtsin ka selle välja ja hakkasin enda võimeid arendama.

Öö möödus rahulikult, ilma kärata, vaatasin ühe filmi ja paar seeriat "Family guy"-d.

Hommikul tunnike enne töö lõppu võtsin tänase Postimehe ja lugesin sealt arvamus artiklid läbi.
Kahel leheküljel palju sõnu, aga sõnade taga tegusid peidus vähe, lihtsalt sõnad sõnad sõnad, mis on liialt mitmeti mõistetavad ja üldiselt ka minu jaoks täiesti mitte-midagi ütlevad.
Küll jäin rohkem mõtlema Linnar Priimäe arvamusele prioriteetidest, millest hiljem kavatsen ka enda arvamuse kirjutada selle artikli kohta, eeldusel et ma üles leian selle ja uuesti seda lugeda saan.
Mis mind kummitama jäi oli huvitav hoiak ning sõna - Lihtinimene, just nimelt suure algus tähega, sest artiklist leidsin, et hr. Priimägi ei olegi Lihtinimene, kas mina olen? Kes on?
Jäi mulje, et sellel loomal - Lihtinimesel, ei ole prioriteete vaid on probleemid ja poliitikud on sealjuures väga tublid inimesed, kes Lihtinimesel aitavad [ning ka peavad(!)] prioriteedi paika panema. Arvestades praegust olukorda ühiskonnas ning paljude poliitikute naiivset pilti sellest ühiskonnast [just, minu jaoks fakt/tõestus, Lihtinimene(1.) ja probleemid [aga mitte prioriteedid](2.)] tõestavad seda, et hr. Poliitik, ei saa loomakese Lihtinimese prioriteeti paika panna.
Üldiselt on mul plaanis sellest teha pikem kokkuvõte, aga praegu küsin lihtsalt, kes on Lihtinimene?
Ma arvan, et siin kohal oleks ikkagi paslik mainida, hr. Priimäe soosingut ühele poliitilisele erakonnale ja mitte-soosingut teisel ning et poliitilise võitluse taustal üritada petta loomakest Lihtinimest ei ole siin kohal paslik, veelgi enam ei meeldi mulle, et selliseid artikleid avaldatakse päevalehes, aga mitte erakonna sisekandjal või antud inimese blogi-arvamus leheküljel.
Tahan lisada, et ma ei soosi ei ühte, ega teist erakonda. Erakonna all mõtlen üldistavat tähendust.

Jah, ja muidu võtaks eesti keele grammatika tunde kellegi käest.

laupäev, veebruar 06, 2010

Päevake

Istusin kell 9.00 maha ja nautisin hommiku kohvi,
päev oli ees ja sirvisin hommikust ajalehte.

Leht läbi ja lõhki loetud ning ebahuvitavad teemad üle vaadatud silmadega, vaatasin kella ja hakkas liginema 10-le, selge aeg suitsu teha ja nii ma tegingi.

Edasi võtsin ette Tarmolt laenuks saadud raamatu - Olavi Ruitlane "Naine".
Kell tiksus ja tiksus, raamat oli huvitav ja saigi vahepeal söömas käidud,
kell sai pool 3 ja raamat sai läbi koos sellega.
Huvitavalt kirjutatud raamat, mõnusa huumori, iroonia, sarkasmi ning kõikide muude keeruliste sõnadega iseloomustatav. Palju olen kuulnud kriitikat, et Naine on seal maha tehtud ja Mees on ilmanaba. Lugesin ka kunagi Postimehest erinevaid arvamusi seda ühiskonda puudutaval raskel teemal, kes siis on Mees ja kes Naine ja kus nad paiknema peaks ühiskonna hierarhia redelil. Huvitaval kombel räägiti ka just sellest raamatust ja võrreldi, siis seda raamatut kõigega, millest võiks välja lugeda, et järjekordselt on raisatud palju trükimusta - aga eks haige näitab ikka sinna kust valutab ja kes seda teemat kardab, eks see lugesgi raamatust välja ainult seda, kuidas mees viina joob ja Naist petab [naised] ja kuidas naine ainult tänitab ja muuks ei kõlba kui raha väljaveoks [mehed].
Minu jaoks oli raamat tähtsal kohal suhtes, seal oli, minu arust, väga tähtsal kohal mõlema isiksuse naiivne maailmapilt ja kõik lihtsalt sellest, et ei oska inimesed omavahel rääkida, ausalt ja tingimuste vabalt.

Kella poole 3 ajal helistasin ja palusin, et keegi mind korraks asendaks kui aega saab, käisin raamatukogus ja leidsin endale 3 raamatut:
1. Olavi Ruitlane "Kroonu"
2. Sergo Selder "Ajateenija tasuta kiri"
3. Ain Saar "Aktsioonide aeg"

Valisin lugemiseks "Kroonu" - mis üllataval kombel, umbes kella 8ks juba läbi loetud oli ja elamus samamoodi kordumatu - täpselt see mida praegu vajasin, nalja ja ulmelisi lugusid, vene kroonust.

9 ajal võtsin siis ette "Ajateenija tasuta kiri" - mille autor, teenis aega 2000. aastal. Üllatavalt palju ära tundmis rõõmu oli selles raamatus, aga tahest tahtmata tuli järeldada, et 8 aastat hiljem [kui mina ajateenistuses viibisin] polnud nagu välja palju muutunud - just nimelt seal maal, et ajateenija ei saa alguses ikkagi muffigi aru, miks või kus ta on.

Nüüd tiksub kell pool 2 ja mul aeg paariks tunniks magama heita.

Tänan kõiki ja kõike!