Osalen Triobetis 22.detsembril toimuval blogijate pokkeriturniiril.
Rohkem infot: http://ee.pokernews.com
2025 lõpetuseks...
8 kuud tagasi
teisipäev, detsember 15, 2009
esmaspäev, november 16, 2009
Mis on Aeg?
Tekkisid siin mõtted, kuidas seostada Aega millegagi või kellegagi.
Viimasel ajal olen uurinud palju vaimset kirjandust ja praktikaid ning tutvunud igasuguste inimestega, kes väidavad, et Aega iseenesest ei olegi olemas. Küll aga jõudsin järeldusele, et Aeg on mingi energia, mis on alati millegi alguseks, sellepärast, ei olegi Ajal mingit mõju selliselt, kui suur ta on või kui palju "aega" on millestki möödas, energiahulk mis anti mingiks tegevuseks, on hetkel - kus aja võib arvestada 0-iks, sama.
Kasutasin mõttes klassikalise füüsika (kuna kvantfüüsikast ma midagi ei tea) kahte energia liiki, potentsiaalne energia ja kineetiline energia.
Nii palju uurisin internetist, et kineetiline energia on energia mis on tingitud liikumisest teiste kehade suhtest ning potentsiaalne energia on energia mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes.
Siin kohal tuli meelde põhikooli füüsika põhi tõde, kui kivi on maapinnal on tal potentsiaalne energia ning kui kivi visata õhku, muutub energia kineetiliseks, sama muutub kivi langemisel, hetkel mil ta "hakkab" tagasi langema maa gravitatsiooni mõjul on tal potentsiaalne energia.
Ehk aega kui 0-i ehk olematut jõudu kirjeldades nende vaimsete inimeste poolt, lähtuvad nad minu mõistes sellest, et aega ei saa tajuda põhimõtteliselt, kuna kõik on suhteline ja omavahel liikumises, seega on aeg alati 0, aga väga tohutu energiaga, energiaga mis on kõige liikuma panevaks jõuks.
Kui vaadelda liikuvat punkti mingil hetkel, kus tema aeg on 0, aga ta on alustanud juba oma "teekonda" on tal sellest punktis ju maksimaalne energia, järgmises punktis järgmine.
Ühe-kahe-kolmesõnaga, väidan selle teksti põhjal, et Aeg on Allikas.
Huvitav oleks kuulata Teie arvamust antud teooria suhtes.
Päikest,
Siim.
Viimasel ajal olen uurinud palju vaimset kirjandust ja praktikaid ning tutvunud igasuguste inimestega, kes väidavad, et Aega iseenesest ei olegi olemas. Küll aga jõudsin järeldusele, et Aeg on mingi energia, mis on alati millegi alguseks, sellepärast, ei olegi Ajal mingit mõju selliselt, kui suur ta on või kui palju "aega" on millestki möödas, energiahulk mis anti mingiks tegevuseks, on hetkel - kus aja võib arvestada 0-iks, sama.
Kasutasin mõttes klassikalise füüsika (kuna kvantfüüsikast ma midagi ei tea) kahte energia liiki, potentsiaalne energia ja kineetiline energia.
Nii palju uurisin internetist, et kineetiline energia on energia mis on tingitud liikumisest teiste kehade suhtest ning potentsiaalne energia on energia mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes.
Siin kohal tuli meelde põhikooli füüsika põhi tõde, kui kivi on maapinnal on tal potentsiaalne energia ning kui kivi visata õhku, muutub energia kineetiliseks, sama muutub kivi langemisel, hetkel mil ta "hakkab" tagasi langema maa gravitatsiooni mõjul on tal potentsiaalne energia.
Ehk aega kui 0-i ehk olematut jõudu kirjeldades nende vaimsete inimeste poolt, lähtuvad nad minu mõistes sellest, et aega ei saa tajuda põhimõtteliselt, kuna kõik on suhteline ja omavahel liikumises, seega on aeg alati 0, aga väga tohutu energiaga, energiaga mis on kõige liikuma panevaks jõuks.
Kui vaadelda liikuvat punkti mingil hetkel, kus tema aeg on 0, aga ta on alustanud juba oma "teekonda" on tal sellest punktis ju maksimaalne energia, järgmises punktis järgmine.
Ühe-kahe-kolmesõnaga, väidan selle teksti põhjal, et Aeg on Allikas.
Huvitav oleks kuulata Teie arvamust antud teooria suhtes.
Päikest,
Siim.
neljapäev, november 05, 2009
Kuula Vaata Märka !
Ei me ette tea,
mis elu meil tuua võib.
Kuid ometi see mis peab,
tuleb kindlalt kõik!
„Tere tulemast meie armsasse elamisse, kodu paika, meie enda hubasesse korterisse!“
Ma ei oskanud midagi esialgu öelda, asutusin edasi, koridor tundus kuidagi kitsas, aga eks hubasus ja kõik muu selline ongi suhteline, arutlesin endamisi, peas ikka see sama naeratav ja lahke nägu. Minule meeldib ikkagi avar koridor, kus külaliste kingad ei ole kuhjatud üksteise peale ja see ei riku valgeid jalatseid, mis ilmselgelt antud olukorras oli siiski üleliialdatud, vaevalt, et tal siin nii palju külalisi käib.
„Olen ... “ hakkasin lausuma, olles enda järel ilusasti ukse sulgenud. „Jah jah, olge nüüd rahulik“ „Võtke jalatsid jalatsid jalast ja astuge palun edasi, mul valmis just tee ja moosisaiadki valmis tehtud, tulge edasi, toas räägime täpsemalt.“
No mida kuradit! Mis see nüüd siis on. Astusin tasasel sammul edasi, elutuba oli juba märksa huvitavam. Väljas oli pime juba, kuigi kell oli alles pool 6, ning tuba täitis ühtlane oranzikas valgus, tavalises ahjus prõksusid põlevad puud, mis andsid sellele valgusele omamoodi võlu. Kõikjal olid elus lilled, tähendab, mitte kõikjal, vaid ainult nii see mulle tundus, need oli kunstiliselt paigutatud ja lisasid toale omamoodi hõngu. Sain koridori kitsikusest aru, ega siia ei maksagi tuua palju inimesi, rikub ära selle võluva aura. Mõtlesin oma edasise strateegia peale, kuna selliseid kliente pole mul varem olnud, hea küll, võtsin vabavoliliselt istet.
Ta ilmus uuesti samast uksest kust ma just sisse olin astunud. „Ah, väga tore, ei pidanudki teile istet pakkuma“ Ta valas mulle tee tassi ning ulatas suhkru, lisasin teele paar lusikat suhkrut ja segasin selle. Silmanurgast nägin, kuidas ta oli ilmselt seda sama teinud, sest ka tema tass saatis lambaid karjamaale. Otsustasin, et nüüd on kõige parem hetk ning alustasin (otsustasin kasutada natukene teistsugust strateegiat):
„Teil on siin nii ilus ja puhas. Kuidas teile ...“ ja jäin pooleli taaskord.
„Ka minu kadunud mees, rahu tema põrmule, tegi selle kohta pidevalt märkusi, et küll ma ikka oskan kõik toad ilusaks ja puhtaks muuta. Teate meil oli mitmeid elukohti ja me olime kõikjal rahul.“ Ta rüüpas teed ja pakkus mulle moosi saia „Palun, maasikamoosiga, röstitud sai, teate, juttude järgi söövad inglased moosisaia röstitult ja joovad teed mitmeid kordi päevas. Eriti hull olevat asi olnud sõjaajal, kui nooblid perenaised ei oskanudki muud süüa valmistada, sest teadagi olid kõik madalama seisuse teenijad rindel ning hoolitsesid meeste haavade eest. Ajapikku muidugi saadi hakkama ka teistsuguste toitudega, aga sõjaalguses oli nad kõik moosipurgi näoga.“ Ta naeris ennast unustavalt.
Selge, alustan uuesti: „ Vabandage, aga kuidas teile meeldiks siin hoida seda puhtust väga kerge vaevaga?“ Sain lause lõpetatud! Karjusin hinges, ma olin saavutanud edu!
Esialgu ta vaatas mind, ta oli mõttes, kuid lausus siis. „Miks te arvate, et ma näen vaeva selle korteri koristamisega? See on ju nauding!“
„Jah, aga mõelge, kui te saaksite selle toa teha korda, palju kiiremini, teil jääb aega teiste asjade jaoks!“ Nüüd tundsin kuidas ma voolan tagasi oma tavapärasesse olukorda, hakkasin juba kotis sobrama, et teha demonstratsioon esinemine.
mis elu meil tuua võib.
Kuid ometi see mis peab,
tuleb kindlalt kõik!
„Tere tulemast meie armsasse elamisse, kodu paika, meie enda hubasesse korterisse!“
Ma ei oskanud midagi esialgu öelda, asutusin edasi, koridor tundus kuidagi kitsas, aga eks hubasus ja kõik muu selline ongi suhteline, arutlesin endamisi, peas ikka see sama naeratav ja lahke nägu. Minule meeldib ikkagi avar koridor, kus külaliste kingad ei ole kuhjatud üksteise peale ja see ei riku valgeid jalatseid, mis ilmselgelt antud olukorras oli siiski üleliialdatud, vaevalt, et tal siin nii palju külalisi käib.
„Olen ... “ hakkasin lausuma, olles enda järel ilusasti ukse sulgenud. „Jah jah, olge nüüd rahulik“ „Võtke jalatsid jalatsid jalast ja astuge palun edasi, mul valmis just tee ja moosisaiadki valmis tehtud, tulge edasi, toas räägime täpsemalt.“
No mida kuradit! Mis see nüüd siis on. Astusin tasasel sammul edasi, elutuba oli juba märksa huvitavam. Väljas oli pime juba, kuigi kell oli alles pool 6, ning tuba täitis ühtlane oranzikas valgus, tavalises ahjus prõksusid põlevad puud, mis andsid sellele valgusele omamoodi võlu. Kõikjal olid elus lilled, tähendab, mitte kõikjal, vaid ainult nii see mulle tundus, need oli kunstiliselt paigutatud ja lisasid toale omamoodi hõngu. Sain koridori kitsikusest aru, ega siia ei maksagi tuua palju inimesi, rikub ära selle võluva aura. Mõtlesin oma edasise strateegia peale, kuna selliseid kliente pole mul varem olnud, hea küll, võtsin vabavoliliselt istet.
Ta ilmus uuesti samast uksest kust ma just sisse olin astunud. „Ah, väga tore, ei pidanudki teile istet pakkuma“ Ta valas mulle tee tassi ning ulatas suhkru, lisasin teele paar lusikat suhkrut ja segasin selle. Silmanurgast nägin, kuidas ta oli ilmselt seda sama teinud, sest ka tema tass saatis lambaid karjamaale. Otsustasin, et nüüd on kõige parem hetk ning alustasin (otsustasin kasutada natukene teistsugust strateegiat):
„Teil on siin nii ilus ja puhas. Kuidas teile ...“ ja jäin pooleli taaskord.
„Ka minu kadunud mees, rahu tema põrmule, tegi selle kohta pidevalt märkusi, et küll ma ikka oskan kõik toad ilusaks ja puhtaks muuta. Teate meil oli mitmeid elukohti ja me olime kõikjal rahul.“ Ta rüüpas teed ja pakkus mulle moosi saia „Palun, maasikamoosiga, röstitud sai, teate, juttude järgi söövad inglased moosisaia röstitult ja joovad teed mitmeid kordi päevas. Eriti hull olevat asi olnud sõjaajal, kui nooblid perenaised ei oskanudki muud süüa valmistada, sest teadagi olid kõik madalama seisuse teenijad rindel ning hoolitsesid meeste haavade eest. Ajapikku muidugi saadi hakkama ka teistsuguste toitudega, aga sõjaalguses oli nad kõik moosipurgi näoga.“ Ta naeris ennast unustavalt.
Selge, alustan uuesti: „ Vabandage, aga kuidas teile meeldiks siin hoida seda puhtust väga kerge vaevaga?“ Sain lause lõpetatud! Karjusin hinges, ma olin saavutanud edu!
Esialgu ta vaatas mind, ta oli mõttes, kuid lausus siis. „Miks te arvate, et ma näen vaeva selle korteri koristamisega? See on ju nauding!“
„Jah, aga mõelge, kui te saaksite selle toa teha korda, palju kiiremini, teil jääb aega teiste asjade jaoks!“ Nüüd tundsin kuidas ma voolan tagasi oma tavapärasesse olukorda, hakkasin juba kotis sobrama, et teha demonstratsioon esinemine.
laupäev, oktoober 17, 2009
Mul on ilusad juuksed
Täidame meie riigi eelarve ametnikega, kellel on sulepeas kõige rohkem tinti.
Näitame kuidas me rahvast hoolime ja koondame kõik töötajad, kes aitavad rahvast.
Üheltpoolt on see hea valik, siis saab iga inimene, kes mingeid valikuid teeb õige palga, sest pole kedagi kes teda aitaks.
Nii ühepoolne see ongi.
Tahan veel nii palju öelda, aga hoian selle valitsuse valimiste jaoks, sest mina olen järgmine peaminister, keda eestil vaja on!
Näitame kuidas me rahvast hoolime ja koondame kõik töötajad, kes aitavad rahvast.
Üheltpoolt on see hea valik, siis saab iga inimene, kes mingeid valikuid teeb õige palga, sest pole kedagi kes teda aitaks.
Nii ühepoolne see ongi.
Tahan veel nii palju öelda, aga hoian selle valitsuse valimiste jaoks, sest mina olen järgmine peaminister, keda eestil vaja on!
esmaspäev, oktoober 12, 2009
teisipäev, oktoober 06, 2009
neljapäev, september 24, 2009
Sünnipäeva kink, indigolapsed
Käisin indigolaste kontserdil ja sain väga imetoreda seikluse osaliseks.
Tänan selle toreda sünnipäeva kingi eest.
Sellist asja on kontserdil harva, et ka viimase noodi laulust naudid sa lõpuni ja ta lõppeb just õigel hetkel.
Mõtlesin siin endamisi, et kuidas eristada alateadvuse ja teadliku meele suhtlemist endas.
Enda puhul jõudsin järeldusele, et alateadlik meel, pakub sulle mõtteid, mida sa oled mõelnud ning tuletab sulle meelde, sellised muster mõtted. Mis tihti peale küll vajaksid muutmist, aga kui tähelepanelikult ennast kuulata, siis saab sellega hakkama. Samuti on alateadvusel ilus komme visualiseerida mingit tulevat hetke või olnud hetke ning koostöös teadliku meelega saab seda analüüsida ning sellest õppida.
Teadlik meel see vastu pakub sulle alati, eranditult, midagi uut ja huvitavat. Olgu see siis mingi lahenduskäik, vastus mõnele küsimusele või lihtsalt midagi mida sa märkasid esimest korda ning huvitusid sellest.
Siit tulebki alateadliku ja teadliku meele koostöö tähtsus. Teadlik meel märkab ning alateadvus salvestab ning alati kui sul on vaja midagi alateadlik meel söödab selle ette ning teadliku meelega sa läbistad analüüsi.
Muidugi on õhk õrn piir nende kahe "asja" vahel, mis sinus elavad, aga kui neile piisavalt tähelepanu pöörata, on tulemus imeline.
Tänan selle toreda sünnipäeva kingi eest.
Sellist asja on kontserdil harva, et ka viimase noodi laulust naudid sa lõpuni ja ta lõppeb just õigel hetkel.
Mõtlesin siin endamisi, et kuidas eristada alateadvuse ja teadliku meele suhtlemist endas.
Enda puhul jõudsin järeldusele, et alateadlik meel, pakub sulle mõtteid, mida sa oled mõelnud ning tuletab sulle meelde, sellised muster mõtted. Mis tihti peale küll vajaksid muutmist, aga kui tähelepanelikult ennast kuulata, siis saab sellega hakkama. Samuti on alateadvusel ilus komme visualiseerida mingit tulevat hetke või olnud hetke ning koostöös teadliku meelega saab seda analüüsida ning sellest õppida.
Teadlik meel see vastu pakub sulle alati, eranditult, midagi uut ja huvitavat. Olgu see siis mingi lahenduskäik, vastus mõnele küsimusele või lihtsalt midagi mida sa märkasid esimest korda ning huvitusid sellest.
Siit tulebki alateadliku ja teadliku meele koostöö tähtsus. Teadlik meel märkab ning alateadvus salvestab ning alati kui sul on vaja midagi alateadlik meel söödab selle ette ning teadliku meelega sa läbistad analüüsi.
Muidugi on õhk õrn piir nende kahe "asja" vahel, mis sinus elavad, aga kui neile piisavalt tähelepanu pöörata, on tulemus imeline.
kolmapäev, september 16, 2009
Teha
Mõtlesin välja kuidas asjad tehtud saab:
kui ma alustan midagi ja üldse seda teha ei taha, siis teen paar minutit ja lähen võtan mingi teise tegevuse mida teha ei taha, teen seda paar minutit ja nii edasi,
vahelduseks teen ka paar minutit seda mida teha tahan, aga palju rohkem valikulikulisemalt kui seda mida teha ei taha.
diil
kui ma alustan midagi ja üldse seda teha ei taha, siis teen paar minutit ja lähen võtan mingi teise tegevuse mida teha ei taha, teen seda paar minutit ja nii edasi,
vahelduseks teen ka paar minutit seda mida teha tahan, aga palju rohkem valikulikulisemalt kui seda mida teha ei taha.
diil
reede, august 28, 2009
._,
Vaatasin, et pole kaua miskit postinud.
Suvi läbi ja mul hakkab 1 septembrist puhkus jälle, eks saabki kooli asjad korda aetud.
Palju asju endale selgeks ka teinud siin viimase paari nädalaga.
Eks see protsess hakkas varem pihta, aga kohale jõudis nüüd.
Tee siis selgeks, kas teed või ei tee.
Päikest,
Siim!
Suvi läbi ja mul hakkab 1 septembrist puhkus jälle, eks saabki kooli asjad korda aetud.
Palju asju endale selgeks ka teinud siin viimase paari nädalaga.
Eks see protsess hakkas varem pihta, aga kohale jõudis nüüd.
Tee siis selgeks, kas teed või ei tee.
Päikest,
Siim!
esmaspäev, juuli 20, 2009
kolmapäev, juuli 15, 2009
neljapäev, juuli 09, 2009
teisipäev, juuni 30, 2009
Vabadus Eesti moodi.
On suurepärane võime mõtlemata ja kitsarinnaliselt vastu merepõhja joostes silmaklapid peas, mingit paska suust välja ajada internetis.
Kommenteerides anonüümselt ning sõimates kõiki ja kõike, mis vähegi puudutab riiki ja kaaskodanikku, muudame kõik kaitseväelised artiklid propagandaks ja kirume ala tasa seda va ajateenistust, kui kaaskodanikul läheb välismaal hästi, siis kutsume teda litsiks, sest miks mitte?
Kõik kirjanikud on sööjad ja pudulojused, kõik kultuuri ja poliitika tegelased,
kõik kõik kõik, ka sina, kes sa seda siin loed.
Millest tuleb see kurjus?
Kuidas kurat te oma lapsi kasvatate ja siis imestate, et miks ta nii palju jonnib ja teeb seda mis tema tahab?
Ja muidugi mis kõige tähtsam, vingugem laenude üle, mis oleme võtnud ja mida võtame edaspidi.
Kõik toredad ja vabad eesti kodanikud ja teised pudulojused, tänu teile olemegi seal kus me praegu oleme - mitte kuskil.
Aamen, armastan teid kõiki.
Kommenteerides anonüümselt ning sõimates kõiki ja kõike, mis vähegi puudutab riiki ja kaaskodanikku, muudame kõik kaitseväelised artiklid propagandaks ja kirume ala tasa seda va ajateenistust, kui kaaskodanikul läheb välismaal hästi, siis kutsume teda litsiks, sest miks mitte?
Kõik kirjanikud on sööjad ja pudulojused, kõik kultuuri ja poliitika tegelased,
kõik kõik kõik, ka sina, kes sa seda siin loed.
Millest tuleb see kurjus?
Kuidas kurat te oma lapsi kasvatate ja siis imestate, et miks ta nii palju jonnib ja teeb seda mis tema tahab?
Ja muidugi mis kõige tähtsam, vingugem laenude üle, mis oleme võtnud ja mida võtame edaspidi.
Kõik toredad ja vabad eesti kodanikud ja teised pudulojused, tänu teile olemegi seal kus me praegu oleme - mitte kuskil.
Aamen, armastan teid kõiki.
reede, juuni 19, 2009
Kasutan internetti maksimaalselt.
Mäletan, kuidas Gruusia (in english Georgia) konflikti puhkedes leidsin foorumi postituse internetist, kuidas murelik ameeriklane, kes elab Georgia osariigis, ei olnud küll veel tanke näinud oma kodu ligidal, aga uudises oli kõik kohad neid täis. Noh näiteid on veel, nii öelda "ameeriklaste lollusest", mida meile ikka rohkem ja rohkem sisestatakse.
Täna surfeerin rahulikult Eesti tarkade ja kvaliteet foorumis ringi ning leian foorumi teema:
http://www.elu24.ee/?r=379&ft=8044
ok ----- 03.06.09 15:11
Vapsee!!! Kas keegi on näinud seda reklaami Ivari Padarist :Tõmbame eesti käima. Soovitan siiralt vaadata kui muidugi juhtub selline moment kui seda näidatakse.Seal taga pool tee ääres kõnnib tulnukas,tahaks teada kas see on päris või mingi maskott. Oi nad teevad end nii lolliks.
Pole ei otsa, ei äärt, pole piire.
Täna surfeerin rahulikult Eesti tarkade ja kvaliteet foorumis ringi ning leian foorumi teema:
http://www.elu24.ee/?r=379&ft=8044
ok ----- 03.06.09 15:11
Vapsee!!! Kas keegi on näinud seda reklaami Ivari Padarist :Tõmbame eesti käima. Soovitan siiralt vaadata kui muidugi juhtub selline moment kui seda näidatakse.Seal taga pool tee ääres kõnnib tulnukas,tahaks teada kas see on päris või mingi maskott. Oi nad teevad end nii lolliks.
Pole ei otsa, ei äärt, pole piire.
neljapäev, juuni 18, 2009
esmaspäev, juuni 08, 2009
Noortele inimestele, kes õpivad inglise keelt.
Kuna internet on meie au, uhkus. Meie isa ja ema.
Siis lõpetage uskumine oma inglise keele õpetajasse, kes räägib, et
lause "How do you do?". Tähendab "Kuidas käsi käib" ning iga tore inglane vastab sellele, "I am doing fine, Thank you.".
Tõeline tõde peitub siin:
http://translate.google.com/translate_t?hl=et#en|et|How%20do%20you%20do
ja vastus
http://translate.google.com/translate_t?hl=et#en|et|I%20am%20doing%20fine
Siis lõpetage uskumine oma inglise keele õpetajasse, kes räägib, et
lause "How do you do?". Tähendab "Kuidas käsi käib" ning iga tore inglane vastab sellele, "I am doing fine, Thank you.".
Tõeline tõde peitub siin:
http://translate.google.com/translate_t?hl=et#en|et|How%20do%20you%20do
ja vastus
http://translate.google.com/translate_t?hl=et#en|et|I%20am%20doing%20fine
neljapäev, juuni 04, 2009
Kirjutan vaikselt ja rahulikult.
Eelmine reede käisin sütelkõnnil, päris vahva oli.
See enese ettevalmistus ja keskendumine, et ei saa kõrvetada, õpetab nii mõndagi.
Samuti see hetk kui üle süte astud, oled endas kindel ja tunne on taevalik.
Hoolimata sellest, sain päris korralikult kõrvetada, võrreldes teistega :P
Õhtul oli tükk tegu, et magama jääda, tallad tulitasid korralikult, aga
hommikuks oli asi korras, peale selle, et mõned villid olid talla all, valu ei tundnud enam.
Mina olen rahul ja õnnelik, et seal ära käisin ning kui võimalust pakutakse, lähen veel.
Tahaksin veel kirjutada paarist tulevast aastast, nimelt mulle tundub, et paar tulevat aastat on kohandumis aastad, millegi jaoks ja puudub otstarve rabeleda, leida mingeid materjaalseid väärtusi, ka pikas perspektiivis. Selle asemel peaks võtma rahulikult ning tegelema enda ning oma vaimu-hinge poolega.
Aga kui teile meeldib rabeleda, siis laske käia. :)
Eks ta ole ikka iga inimese oma valik.
Millegi pärast tunnen, et üha raskem ja raskem on mul ennast inimestele väljendada.
Võib-olla ajan ma tõesti mingit nonsensi suust või sõrme otstest välja, aga nii mulle tundub, et asjad toimivad.
Päikest teile!
See enese ettevalmistus ja keskendumine, et ei saa kõrvetada, õpetab nii mõndagi.
Samuti see hetk kui üle süte astud, oled endas kindel ja tunne on taevalik.
Hoolimata sellest, sain päris korralikult kõrvetada, võrreldes teistega :P
Õhtul oli tükk tegu, et magama jääda, tallad tulitasid korralikult, aga
hommikuks oli asi korras, peale selle, et mõned villid olid talla all, valu ei tundnud enam.
Mina olen rahul ja õnnelik, et seal ära käisin ning kui võimalust pakutakse, lähen veel.
Tahaksin veel kirjutada paarist tulevast aastast, nimelt mulle tundub, et paar tulevat aastat on kohandumis aastad, millegi jaoks ja puudub otstarve rabeleda, leida mingeid materjaalseid väärtusi, ka pikas perspektiivis. Selle asemel peaks võtma rahulikult ning tegelema enda ning oma vaimu-hinge poolega.
Aga kui teile meeldib rabeleda, siis laske käia. :)
Eks ta ole ikka iga inimese oma valik.
Millegi pärast tunnen, et üha raskem ja raskem on mul ennast inimestele väljendada.
Võib-olla ajan ma tõesti mingit nonsensi suust või sõrme otstest välja, aga nii mulle tundub, et asjad toimivad.
Päikest teile!
neljapäev, mai 21, 2009
Elan, näen.
Mõtte vabalt olla.
Üks parimaid viise teha midagi.
Lasen lendu ja tegutsen või siis mitte.
Vasemalt-paremale, paremalt-vasakule.
Liiga tähtsatest kohtadest, ei ole abi vaja otsida.
Üks parimaid viise teha midagi.
Lasen lendu ja tegutsen või siis mitte.
Vasemalt-paremale, paremalt-vasakule.
Liiga tähtsatest kohtadest, ei ole abi vaja otsida.
esmaspäev, mai 18, 2009
Jeah
Vabalt valitud teemadel kirjutamine on parim.
Peale sunnitud teemadel, veel parem.
Sukeldun põhja!
Peale sunnitud teemadel, veel parem.
Sukeldun põhja!
laupäev, mai 09, 2009
Metsas käisin
Teate kui huvitav on vaadata taevast kinniste silmadega ja mets üldse on ikka mets,
mitte mingi linn.
Võib-olla ma mõtlen liiga ... podstengantakliksult.
aga mulle meeldib
mitte mingi linn.
Võib-olla ma mõtlen liiga ... podstengantakliksult.
aga mulle meeldib
Tellimine:
Postitused (Atom)
