esmaspäev, jaanuar 21, 2013

Näpud sügelevad.

Viimasest postitusest on aasta möödas ja näpud hakkasid jälle sügelema, aga nagu ikka tekib see igivana teadmatus, et mida kirja panna? Miks kirja panna? Kelle jaoks kirja panna?

Aga samas on see kirjutamine ikkagi väga huvitav tegevus, lihtsalt panen oma mõtted kirja ja hiljem loen neid ja avastan, et oli ikka mõnus mõte, väga mõnus mõte.

Viimastel päevadel on tekkinud idee kirjutada raamat, algselt tekkis idee kirjutada lasteraamat ja alustasin juba kohe pealkirjaga, "Maailm on tagurpidi".

Proovisin täna natukene miskit kirja panna ja avastasin, et sellest tuleks ikka üsna perversne lasteraamat.

Nimelt oli esimene lause selline:

"Head aega" ütlesime kui kohtusime [lahkusime] ning meie vaheline vaenulikkus oligi loomata.

Raamatu idee oli kirja panna maailm tagurpidi ja ma mõtlen, kõik, kõik, kõik asjad on tagurpidi ehk siis kui eelnev lause tõlkida kontseptsiooni "Maailm on õigetpidi", siis näeks see välja selline:

"Tere" ütlesime kui kohtusime ning meie vaheline sõprus oligi loodud.

Lähemalt nüüd jälgides, peaksin ma esimese lauses ka kohtumise asemel panema sõna lahkusime, sest tegelikult on maailm tagurpidi ja siis kui me lahkume siis me kohtume ja siis kui me kohtume siis lahkume.

Ja mida rohkem ma neid kahte lauset omavahel võrdlen, sest loogilisem see idee mulle tundub, võib-olla siit miskit ikkagi areneb ja võib-olla on keegi juba midagi sellist teostanud.

Kommentaare ei ole: