Näed siis kuis päiksepaistel,
oma suurt ma silitan,
vaikselt rahakoti poole vilistan,
mu suur nii kerge, kuid samas ka raske,
krediitkaart, ta pole iial olnud.
Kuid oh häda Rootsi ametiühing nõuab,
ta nõuab, nii vaeva kui ka nälga,
ei aita päev seal,
SPAas,
me mazzöörid head!
Ja soomes, me üldse munniga,
saame piki pead.
Liis - Kohtumine mida kunagi ei juhtunud.
2 aastat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar